Kuidas ma ei saa enam ilma Wikita

Ülesanne:
Vali üks uue meedia komponentidest ja analüüsi, mil moel on see oma valdkonda mõjutanud

Sellel sügisel alustasin kolmandat korda teed ühe kõrghariduse diplomi tagaajamisele, kuid ometi pole mul kodus praktiliselt ühtegi teatmeteost, erialakirjandust ega õpikut, mida oleksin enda uurimistöödes kasutanud. Meetrite kaupa ENEsid ja EEsid, õnneks mitte mulle. Kuigi üheski minu uurimistöös pole viidet Wikipedia artiklile, ei tähenda see seda, et ma pole seda kasutanud. Vastupidi, mõnel juhul võib olla, et ilma Wikipediata, sellele küll kordagi viitamata, oleks minu töö tulemuseni jõudmine palju vaevarikkam. Millest ma räägin?
Ütleme, et õppejõud palus kirjutada blogipostituse kolmest suurimast IT-valdkonna strateegilisest liidust. Leidsin googeldades, et Delli ja EMC liitumine on mingi kahtlane asi, aga mis ettevõte see EMC üldse on, et selle eest 67 miljardit dollarit maksta? 
Töövoog Wikipediaga: avan Wikipedia, otsin EMC, saan kiire ülevaate nende peamistest tuluallikatst, ajaloost, hetkeseisust, väike ülevaade nende ühinemisest Delliga jne; hakkan taipama, mis värk selle ühinemisega on ning  kirjutan sellest kena sünteesi koos originaalallikate viidetega. 
Töövoog Eesti Entsüklopeediaga: otsin EMC, saan vastuseks "Otsitavat ei leitud, palun laiendage otsingut.", mõtlen, guugeldan, guugeldan veel, ning guugeldan veel, ajan suurt pilti kolm tundi kokku ning seejärel asun juba uneajast blogipostituse kallale, kaheldes samal ajal pidevalt, kas mul õnnestus kogu info ikkagi kokku saada.

Eelnevast näitest peaks välja tulema kolm peamist erinevust, kuidas Wikipedia paberkandjal entsüklopeediatest erineb:
- uurija kasutuses on ilmatumalt suur hulk erinevatel teemadel, keeltes jne artikleid 
- kasutajad lisavad pidevalt uusi artikleid
- kasutajad pidevalt täiendavad ja vajadusel parandavad olemasolevaid artikleid
- kunagi ei saa täiesti kindel olla, et seal kirjutatu vastab tõele, on objektiivne ja ilma kallutusteta

Ehk kokkuvõtteks, kas tehes kirjalikku uurimistööd või lihtsalt ennast veidi mingil teemal harides on praegusel ajal kindlasti mõistlik enda tööd alustada just Wikipediast, mis on tänu suurele autorite kogukonnale pidevalt uuenev ja kaasaegne. Olenevalt teemast võib see tunduvalt vähendada aega võrreldes teiste klassikaliste meetoditega. Wikipedia huvitav külg on küll ka see, et seal leiduvasse infosse tuleb alati suhtuda pisut kahtlustavalt ning kui see mingi fakti puhul oluline ja võimalik, tuleks see Eesti Entsüklopeediast siiski üle kontrollida: paberkandjal entsüklopeediate faktide õigsusega ei saa väga suuri probleeme olla.