Roofs

Praha on lisaks kõigele muule ka oma reljeefilt ülimalt huvitav linn. Nii võidki pargis päikest võttes või tervisejooksu tehes kellegi katusekorterist sisse vaadata. Noh, nemad seal korteris võivad muidugi ka vastu vahtida, kunagi ei tasu teisi piiludes ennast turvaliselt tunda :)
Eile proovisin siis jooksuvormi lõpuks ära. See oli päris hea, aga soovida andis mäkke ronimise vorm. Paari kuu pärast on säärelihased vist sama paksud kui reied.. Ja loodetavasti õnnestub seda ära kasutada ja lõpuks Hillarile orienteerumises kott pähe tõmmata :D

Aa, ja täna on mu sünnipäev (või vanemaks saamise päev). Tõepoolest on see endalegi väike üllatus. Jah, täna tean, et sain aasta vanemaks, aga eile ehmatasin küll ennast toolilt pikali kui kuupäeva vaatasin. Selle tõttu polegi täna kahjuks ühtegi asjakohast pilti üles riputada. Aga tasuks meelde tuletada tänast päeva kaks aastat tagasi http://www.flickr.com/photos/priiit/5022944570/

Flickrisse õnnestus panna kõik eelmise blogi pildid, aga ilma neile raha maksmata ei saa neid kõiki vähemalt rahvaga jagada. Hetkel seal nähtaval 200 uuemat.

Morning walk

Tegelikult selline pärastlõunane või õhtune.. Sest tänase loengutest vaba päeva puhul sai ennast lõplikult voodist üles veetud alles peale keskpäeva. Peaks olema andestatav, kuna sellist päeva, kus no kohe mitte ühtegi kohustust või ette planeeritud tegevust pole, pole mul juba teab mis ajast olnud. Kardetavasti tuleb neid selle perioodi jooksul siin Prahas veel ette :)

Noh, ärkamisele järgnes paaritunnine ärkamisest ärkamine, mille käigus koorus siis mõte jalad alla tõmmata ja väheke võõrast linna tundma õppida. Lisaks kaamerale võtsin kaasa ka hunniku muud eksimist vältivat elektroonikat.

Kuna tervis pole siiani veel kõige parem (juba kaks nädalat vaevab nohu ja kohati köha), siis sai ennast ilmastikuoludele vaatamata liiga paksult riidesse topitud, väljas oli tõepoolest suvi. Pargis nimega Vitkov, millele suuna võtsin, olid osad inimesed ennast suisa pesu väel päikese kätte mõnulema sättinud.

Jaa, kena päev oli... Ja väike jalutuskäik venis aina pikemaks ja pikemaks.. Kokku tuli päris arvestatav 13km.

Teekond ja rohkem pilte sellelt: http://gpsed.com/track/5014352797049899240

First day at school

Esimene koolipäev jah. Pildil on trammipeatus, kus kooli jõudmiseks maha peab astuma. Koolimajad asuvad kohe nurga taga vasakul. Natuke naljaga, aga majast endast ei julgenud pilti üles panna, kuna ukse peal on kaameraid keelav silt. Kohe püstoleid keelava sildi kõrval. Paparatsodega peab ikka karm värk olema siis...

Eks edaspidi saab täpsemalt kirjutada, mida see koolis käimine siin endast kujutab, aga esimesed muljed on käes. Näiteks, kool ise kestab ainult 12 nädalat, neli vähem kui Tallinna Tehnikaülikoolis. Vahe tulebki peamiselt hilisest algusest, aga kui ma nüüd õigesti arvutasin, siis on sessinädal ka enne jõule. Sess ise on ka pikem, vähem stressi. Või raskemad eksamid ja rohkem õppimist? Näis..
Ja oma õpikud peab igaüks ise ostma või mujalt muretsema, raamatukogu neid nii heldelt ei jaga.
Ja kool on ikka hullult suur... Selles mõttes, et õpilasi on hullult palju, aga ruumi neile kõigile nagu polegi. Kirjade järgi peaks VSE-s mingi 20000 majadust õppivat tudengit olema. Tänased vahetunnid, kui inimesed praktiliselt koridoridesse ära ei mahtunud ja treppidele paarikümnemeetrised järjekorrad tekkisid, pani mind seda arvu ka uskuma. Esmapilgul jääbki mulje, et ega see õpikeskkond siin kõige parem ei ole, vähemalt kui tipi tõepoolest tipptasemel majaga võrrelda. Aga loodetavasti on majal veel positiivseid üllatusi :)

Streets

Armsad teod enda asfaldilappide peal

Täna oli Buddy Systemil välkadele linna tutvustav ringkäik korraldatud. Kogu võõrkeelne seltskond jagati väiksematesse gruppidesse ja lasti mõne üpris heal tasemel giidiga linna peale laiali. Ma olin seda juba algusest oodanud, seepärast varem vanalinna polnudki viitsinud minna. Nüüd on see tehtud ja ilmselt varsti kajastub ka siin, pildimaterjal muudkui täieneb. Esialgu ei hakkakski kõike seda ilu üles panema.
Organiseeritud linnatuuri oli kaks tundi, aga otsustasin peale seda veel uudistama minna. Mõte oli kaardi peal roheliselt märgitud alad läbi käia, et jooksmiseks sobivat paika leida. Kolm tundi tuurisin kesklinna ümbruses ringi, kuid ei leidnud seda ideaalset paika. Sellist siis, kus pidevalt asfalti peal matsuma ei peaks. Mõni kaugem park on veel vaatamata, aga päris kahtlane oleks vist tervisejooksu jaoks pool tundi ühistranspordis passida.

do Prahy - Prahasse

Huvitaval kombel algas uue blogi elu koos suurema muutusega autori olus: kirjutan praegust postitust Praha Majandusülikooli (University of Economics, Prague) koridorist. Veedan siin järgmised neli kuud ehk ühe semestri, loodetavasti jääb peale õppimise ka aega tähtsamate asjadega, nagu seda pildistamine ja blogimine on, tegeleda :)

Alustaks sellest, kuidas ma siia kohale sain.

Kuna mulle mu VW Golf kohe nii armsaks on saanud, või sest ma lendamist kardan, või kuna täiega palju asju kaasa soovisin vedada, või kuna see odavam on, või kuna autoga minnes saan ka täiega palju asju tagasi tuua, veetsin ma eelmise laupäeva ja pühapäeva autoroolis. 1600km peaks Tallinnast Prahasse olema. Alustasingi laupäeva hommikul, siiski plaanitud kella üheksa asemel kell 10. Ei ole ülde kerge neljaks kuuks armsale bye-bye öelda.

Aga ega kiiret polnudki, arvutuste järgi on 2 päeva sellise vahemaa üksi läbimiseks täiesti piisav. Eesti sai vist juba enne lõunat selja taha jäetud. Mäletan siiani seda tunnet, kui kõik maanteesildid võõrkeelseks pudruks muutusid. Kurb oli. Aga ega seiklemine polegi mugav, ja ilmselt tagasi tulles on veel suurem rõõm kohtuda tuttavate tähtedega trükitud eestipäraste kohanimedega. Mis sealt esimesed tulevadki: Orajõe, Häädemeeste, Arumetsa...

Läti oli lühike. Selle jooksul sai ainult ema sünnast järgi jäänud rosoljet söödud ja korra hobuseid joodetud. Aga sellest pole vist viisakas rääkida..

Leedus kiskus asi juba natuke igavaks, hea mitu tundi oli juba ära sõidetud ja väss tikkus peale. Tankisin esimest korda, ringutused. Õnneks hoolitses mu armas Garmini navigatsiooniseade selle eest, et mul päris lamatised ei tekiks ja suunas kohalikele kruusateedele. Nojah, sai nagu sätitud kiireim tee Tallinnast Prahasse, kuidas see kruusatee selle eesmärgi täitmisele kaasa aitab??



Aga nagu alguses sai mainitud, kiiret polnudki. Sai tutvuda kohaliku teeäärse eluoluga ja ka mõned pildid tehtud:






Ja teksti tuleb veel :)
Õhtupoole jõudsin siis Poole. Esimest korda pidin piiri peal autost välja tulema ja toredale piirivalvurile oma pakiruumi näitama. Probleeme polnud, sõit jätkus. Kiskus aina hämaramaks ja teed muutusid aina kitsamaks. Lõpuks oli kottpime ja vaevu mahtusin ise oma sõidureale, pidevalt vastutulevad rekkajuhid haarasid minu teelaiusest veel oma sentimeetreid lisaks. Ja rekkasid oli väga palju. Mida nad sõidavad niimoodi laupäeva õhtul? Kummaline lausa.. Ja mis teema nende poola liiklusmärkidega on, kas need ei ole kohustuslikud? Ja need kiirusekaamerad, need on tõesti ainult tühjad kastid tee ääres?
Üritasin alguses ainult niimoodi umbes +10 asulates ja mahasõitudel kiirust ületada, aga üsna pea tegid kohalikud juhid signaalitades selgeks, et nii see asi ikka ei käi. Lõpus saigi siis enam-vähem täisgaasil kiirusepiirangutest läbi sõidetud..

Lähtudes Marko H kommentaarist Facebookis otsustasin öösel Varssavist mööda saada. kuskil südaöösel oligi linn läbi ja tõmbasin mingisse bensukasse magama. Tagaistme kohta oli siiski üllatavalt hea uni, hommikul tahtsin veel äratuskella edasi lükata :)

Aga oli vaja edasi sõita. Hommikul oli kusjuures kohutav udu, kohati nägi tõesti ainult paarikümne meetri kaugusele! Ja see püsis üsna kaua, see pilt on tehtud keskpäeva paiku:



Pärastlõunal oli natuke aega üle, otsustasin Wroclavi sisse keerata. Kohaliku mingi sügisjooksu tõttu oli see aga ääretult halb otsus, põhimõtteliselt passisin tund aega ummikus. Aga vahefinishi aja sain kirja :)



Mõnikümmend kilomeetrit enne Tsehhi piiri tegid Poola piirivalvurid jälle aega parajaks. Pidasid kinni ja ma sain kohe mitme fakti võrra targemaks:
1. Kui sul pole uut numbrimärki, peab sul Poolas olema peal koduriigi kleps.
2. Poolas on see PL
3. Eestis on see EST
4. Tsehhis on see CZ
5. Soomes on see FI.. Leedus, Lätis, Rootsis, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal jne
6. Trahv on 100 zlotti.
Viimast õnneks sisse ei kasseeritud ja peale tähemärkide loengut sain edasi sõita. Vähemalt tagasisõiduks tuleb vanematel paluda see kleps järgi saata, tõesti ei viitsi kuulata kuidas üks piirivalvur oma ülimaid georaafiateadmisi eksponeerib..

Tsehhis jupp läks probleemideta. Korralikud teed, tasemel liikluskultuur ja kiirteed. Mu Golf on võimeline sisse võtma vähemalt 140 km/h :)

Ja noh, kohal olingi. No problem :)



Taga on mu ühikas. Sain toa esimesele korrusele. Jagan tuba Rootsi tüübiga, kõrvaltoas kaks itaallast. Viimased otsivad aga ühikale alternatiive, elamistingimused polevat kõige paremad. Ma ise nagu ei kurdakski, võrreldes tipi esimese ühikaga on eraldi voodid, suurem tuba, suurem vannituba ja üüratult suur esik oma kapiga. Rõdu on, korralik. Ainuke virisemise koht võiks olla köök. Ilmselt tsehhid eriti kodus ei söö, seepärast pole sellele rõhku pööratud. ainult pisike külmkapp, kaks pliidialust, tarvikute jaoks pole aga eriti üldse ruumi.. Eile tõin poest ka veekeetja, ilma rohelise teeta ikka korralikku päeva ei alusta :)

Sellest blogist

Tere!

Ennevanasti oli mul blogi aadressil priiit.pri.ee. Otseselt tänu domeenireformile seda enam ei ole. Nüüd on see. Thats it

Kõik eelnevad pildid on hiljem kättesaadavad Flickris, aga sinna juurde käinud teksti kuskile ümber trükkima ei hakka. Tegelikult ei tea ma öelda, kas need read kuskil veel üldse alles on.. Uue tegemiseks on vana vaja ikka maha lammutada.

Aga üritan umbes samamoodi jätkata kui enne, natuke pilti ja ehk mõni rida teksti, kui vastav vaim peal ja pilt ise enda eest ei räägi.