Back in Estonia

A lot more snow to enjoy but too little time to do it: going to Åre, Sweden, tomorrow. But I'm quite sure they too have at least enough to ski :)

Hmm, I should change the topic of this blog to something more up to date..

More hiking in Tatras

Kivi tegi minust ka ühe uduse pildi.

Reede algas kenasti: Tatranska Lomnica suusakuurort oli hommikul kenasti vaikne. Tõstukitel järjekordi ei olnud, mägi oli hea, ilm oli soe. Aga muidugi ei kestnud kaua.. Rahvas ärkas vaikselt üles ja umbes tunni pärast pidi tõstuki järjekorras juba veerand tundi ootama. Koos reisiga üles võis olla, et tunni jooksul saaks umbes 1,5 sõitu teha, kui sedagi. Peale teist allasõitu viskasingi siis suusad autosse ja panin matkasaapad jälle jalga, mis sellest, et taskus terveks päevaks ostetud mäepilet.
Ei pidanud pettuma: rada oli suhteliselt tühi, seal ei kakerdanud ees igasuguseid karjuvaid ja trügivaid vene, ukraina või poola suusaturiste. Kui mõni inimene ka vastu tuli, siis kõik alati teretasid ja naeratasid vastu. Ei olnud ka järjekordasid. Kui seisma jäid, siis ainult vaadete nautimiseks või pildistamiseks.
Sellel korral salvestasin ka raja ja sidusin sellega mõned pildid, vaata siit: http://gpsed.com/track/5014352797717289145
Ühesõnaga, hästi alanud reedele järgnes peale mõningat pettumist ka mõnus lõpp :)

Aa, Popradske Aquapark on koht kuhu ei soovita küll kellegi minna! Ma tõesti ei tea milles asi oli, ehk õigeusklikud võtsid peale pühasid puhkused välja vms, aga ka see asutus oli roppu moodi rahvast täis. Hahaa, basseinis istus kogemata mu kõrval seltskond eesti noori. Peale elavat vestlust ja üksteise võidu vette peeretamist lahkusid nad ja tänasid nad kõiki lähedal olnud inimesi meeldiva seltskonna ja ilusate tisside eest. Ma ei teinud nendega sõnagi juttu, aga päris naljakas oleks olnud vastata: "Jah, aga palun!". Teisel korral siis. Märkus endale: ei tasu eeldada, et keegi lähedal sinu keelt ei mõista.
Ja mis kuradi aquapark see on, kui neil SAUNA sees ei ole!!!
Ühesõnaga, kolmetunnisest täispiletist (minu üliõpilaskaarti ei aksepteeritud, st ilmselt ma siis vist ei olegi tudeng vms..) sai kasutatud tund. Ainuke hea asi seal oli 50-meetrine suhteliselt inimtühi ujumisbassein, oleks ainult ujuma tulnud..

Hike in High Tatras

Lugu nii, et hetkel on Prahas eksamitega mõneks päevaks vaikus ja otsustasin väljasõidu teha. Kuu aega tagasi sai soetatud suusavarustus ning sealt koorus vastupandamatu võimalus seda Slovakkiasse testima sõita. Kerge ebaõnnestunud otsus, siinsed mäed on lausa vastikud... Kaks võimalust: kas mägi pole pileti raha väärt või on see nii paksult rahvast täis, et poole ajast pead järjekorras külmetama. "Brr", mõtlesin, ja valisin tänaseks tegevuseks jalgsimatka: ei hakka külm ja keegi karjuv ja trügiv turist ei koperda sul ees.
Hommikul tundus, et vaatamata suhteliselt kõvale tuulele tuleb kena päev. Esimese ja teise pildi pealt ongi seda näha. Siis tuli mingi pilv. Kohalik ranger, kes juba üpris kõrgel vastu sattus, üritas mind edasisest pressimisest eemale hoida. "Ne dobre!" ja näitas käega pilvede poole. Lisaks tuletas meelde, et see rada, mille olin valinud, on lume tõttu talvel keelatud marsruut. Aga ta lubas siiski mu edasi.
Edasi läks ainult hullemaks. Enam vähem normaalne rada muutus lumise libeda mäekülje peal kõõlumiseks ja järskude tõusude võtmiseks.
Kuigi näha ei olnud suurt midagi, oli sellise tuule käes üllatavalt vaikne. Polnud ju enam ühtegi puud ega põõsast, mis tuule käes häält võiks teha. Aga olid need mägikitsed vms, need korisesid kummaliselt. Ähvardasid äkki? Ega ma poleks lähemale läinudki, aga nad ise olid küll üpris uudishimulikud. Noh, vähemalt otsejoones minema ei jooksnud küll. Vahtisid lihtsalt mõne aja seda lolli seal mäekülje peal.
Mida ma üldse esmajoones otsima läksin, oli väike mägijärveke. Hea ilma korral oleks ka proovinud ühe mäe tippu vallutada, aga noh, mingi hetk ei näinud oma saabastki, ja sellises kohas sellise ilmaga ei taha kohe üldse kaotsi minna. Korra kaotasin suisa vana jälje, aga telefon aitas õige suuna uuesti üles võtta. Tulin alla. Tagasiteel tulid mägiloomad jälle seda koperdavat kuju kaema.

Muide, Androidi app Locus on sõna otseses mõttes elupäästja :) Ok, ilma selleta oleks kindlasti ka vähem riske võtnud, aga hädas olles on alati parem oma täpset asukohta ülidetailsel eelnevalt telefoni mälukaardile laetud topograafilisel kaardil teada.

Šťastný nový rok z Prahy!