Infoühiskond - põhjalikud muutused

Ülesanne:
Loe läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile ja kirjuta sellele arvustus

Maailm on kindlasti muutumas. Noh, tegelikult pole maailm kunagi olnud mitte muutumises, lihtsalt mida aeg edasi, seda kiiremini on see toimuma hakanud. Ilmselt on kiirus juba nii meeletu, et inimesed isegi panevad seda tähele ja üritavad sellel korral midagi selle šoki tasandamiseks ka ära teha. 

Pekka Himaneni kirjapandu on üks võimalus sellest, kuidas infoühiskond võiks heaoluühiskonna baasil välja näha. Kõik pakutud ideede tagamaa on tegelikult intuitiivselt mõistetavad ja loogilised, kuid minuni kahjuks ei jõudnud lõplik veendumus sellest, et just see mudel võiks olla just see kõige õigem tee edasi.
See töö on kirja pandud kümme aastat tagasi, kui Nokia veel suure hooga telefone vormis ja elu lill tundus. Täna on Soomel juba tõsisemad mured. Kuna riik on valijatele aegade jooksul liiga palju vekselid välja käinud, ennast piiri peale laenanud, tuleb nüüd hakata raskeid otsuseid tegema.
Olles ise liberaalsemate vaadetega, on kokkuvõttes Himaneni ideedes nii suurt rolli riigil. Ideaalsetes oludes, kui turg toimiks tõrgeteta, peaksid ettevõtted ja töötajad mingil hetkel jõudma samade järelduste ja tegudeni, mida Himanen ette paneb. Kujutame ette näiteks olukorda, et meil on riigis üks inimene tööta ja samal ajal on vaba ka ainult üks töökoht, aga inimene ei oska seda tööd. Vabu töökohti ja töötajaid süsteemi juurde ei tule. Kui töötaja ja tööline on olukorrast teadlikud, siis mida nad teevad? Mõlemale oleks kasulik teineteisega kokku saada ja välja mõelda, kuidas olukord täienduskoolitusega lahendada. Sarnaselt on turg suuteline reguleerima kõiki neid uue infoühiskonna elemente, mida Himanen kirjeldab ning riigil jääb üle tegeleda ainult rahvastiku küsimusega, mis oleks probleemiks olnud ka ilma infoühiskonna tulekuta.
Kokkuvõtvalt, Himanen kirjeldab enda töös ülevaatlikutl seda, kuidas Soome võiks vanade võtetega edasi minnes infoühiskonda jõuda. Usun, et see on selleks üks kindel viis, kuid mitte ainuke. Kardan, et täna, 11 aastat hiljem, kui maailm on veel kiiremas arengutempos kui kunagi varem ning kiirendus ei näita aeglustumise märke, kaotavad sellised dokumendid oma mõtte. Kas riik saab siin üldse kuidagi toeks olla? Või piisab sellest, kui ta suudaks lihtsalt seadusandlusega uuel maailmal järel püsida, aga muidu hoiaks tee pealt eest?