Infoühiskond - põhjalikud muutused

Ülesanne:
Loe läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile ja kirjuta sellele arvustus

Maailm on kindlasti muutumas. Noh, tegelikult pole maailm kunagi olnud mitte muutumises, lihtsalt mida aeg edasi, seda kiiremini on see toimuma hakanud. Ilmselt on kiirus juba nii meeletu, et inimesed isegi panevad seda tähele ja üritavad sellel korral midagi selle šoki tasandamiseks ka ära teha. 

Pekka Himaneni kirjapandu on üks võimalus sellest, kuidas infoühiskond võiks heaoluühiskonna baasil välja näha. Kõik pakutud ideede tagamaa on tegelikult intuitiivselt mõistetavad ja loogilised, kuid minuni kahjuks ei jõudnud lõplik veendumus sellest, et just see mudel võiks olla just see kõige õigem tee edasi.
See töö on kirja pandud kümme aastat tagasi, kui Nokia veel suure hooga telefone vormis ja elu lill tundus. Täna on Soomel juba tõsisemad mured. Kuna riik on valijatele aegade jooksul liiga palju vekselid välja käinud, ennast piiri peale laenanud, tuleb nüüd hakata raskeid otsuseid tegema.
Olles ise liberaalsemate vaadetega, on kokkuvõttes Himaneni ideedes nii suurt rolli riigil. Ideaalsetes oludes, kui turg toimiks tõrgeteta, peaksid ettevõtted ja töötajad mingil hetkel jõudma samade järelduste ja tegudeni, mida Himanen ette paneb. Kujutame ette näiteks olukorda, et meil on riigis üks inimene tööta ja samal ajal on vaba ka ainult üks töökoht, aga inimene ei oska seda tööd. Vabu töökohti ja töötajaid süsteemi juurde ei tule. Kui töötaja ja tööline on olukorrast teadlikud, siis mida nad teevad? Mõlemale oleks kasulik teineteisega kokku saada ja välja mõelda, kuidas olukord täienduskoolitusega lahendada. Sarnaselt on turg suuteline reguleerima kõiki neid uue infoühiskonna elemente, mida Himanen kirjeldab ning riigil jääb üle tegeleda ainult rahvastiku küsimusega, mis oleks probleemiks olnud ka ilma infoühiskonna tulekuta.
Kokkuvõtvalt, Himanen kirjeldab enda töös ülevaatlikutl seda, kuidas Soome võiks vanade võtetega edasi minnes infoühiskonda jõuda. Usun, et see on selleks üks kindel viis, kuid mitte ainuke. Kardan, et täna, 11 aastat hiljem, kui maailm on veel kiiremas arengutempos kui kunagi varem ning kiirendus ei näita aeglustumise märke, kaotavad sellised dokumendid oma mõtte. Kas riik saab siin üldse kuidagi toeks olla? Või piisab sellest, kui ta suudaks lihtsalt seadusandlusega uuel maailmal järel püsida, aga muidu hoiaks tee pealt eest?

Kuidas ma ei saa enam ilma Wikita

Ülesanne:
Vali üks uue meedia komponentidest ja analüüsi, mil moel on see oma valdkonda mõjutanud

Sellel sügisel alustasin kolmandat korda teed ühe kõrghariduse diplomi tagaajamisele, kuid ometi pole mul kodus praktiliselt ühtegi teatmeteost, erialakirjandust ega õpikut, mida oleksin enda uurimistöödes kasutanud. Meetrite kaupa ENEsid ja EEsid, õnneks mitte mulle. Kuigi üheski minu uurimistöös pole viidet Wikipedia artiklile, ei tähenda see seda, et ma pole seda kasutanud. Vastupidi, mõnel juhul võib olla, et ilma Wikipediata, sellele küll kordagi viitamata, oleks minu töö tulemuseni jõudmine palju vaevarikkam. Millest ma räägin?
Ütleme, et õppejõud palus kirjutada blogipostituse kolmest suurimast IT-valdkonna strateegilisest liidust. Leidsin googeldades, et Delli ja EMC liitumine on mingi kahtlane asi, aga mis ettevõte see EMC üldse on, et selle eest 67 miljardit dollarit maksta? 
Töövoog Wikipediaga: avan Wikipedia, otsin EMC, saan kiire ülevaate nende peamistest tuluallikatst, ajaloost, hetkeseisust, väike ülevaade nende ühinemisest Delliga jne; hakkan taipama, mis värk selle ühinemisega on ning  kirjutan sellest kena sünteesi koos originaalallikate viidetega. 
Töövoog Eesti Entsüklopeediaga: otsin EMC, saan vastuseks "Otsitavat ei leitud, palun laiendage otsingut.", mõtlen, guugeldan, guugeldan veel, ning guugeldan veel, ajan suurt pilti kolm tundi kokku ning seejärel asun juba uneajast blogipostituse kallale, kaheldes samal ajal pidevalt, kas mul õnnestus kogu info ikkagi kokku saada.

Eelnevast näitest peaks välja tulema kolm peamist erinevust, kuidas Wikipedia paberkandjal entsüklopeediatest erineb:
- uurija kasutuses on ilmatumalt suur hulk erinevatel teemadel, keeltes jne artikleid 
- kasutajad lisavad pidevalt uusi artikleid
- kasutajad pidevalt täiendavad ja vajadusel parandavad olemasolevaid artikleid
- kunagi ei saa täiesti kindel olla, et seal kirjutatu vastab tõele, on objektiivne ja ilma kallutusteta

Ehk kokkuvõtteks, kas tehes kirjalikku uurimistööd või lihtsalt ennast veidi mingil teemal harides on praegusel ajal kindlasti mõistlik enda tööd alustada just Wikipediast, mis on tänu suurele autorite kogukonnale pidevalt uuenev ja kaasaegne. Olenevalt teemast võib see tunduvalt vähendada aega võrreldes teiste klassikaliste meetoditega. Wikipedia huvitav külg on küll ka see, et seal leiduvasse infosse tuleb alati suhtuda pisut kahtlustavalt ning kui see mingi fakti puhul oluline ja võimalik, tuleks see Eesti Entsüklopeediast siiski üle kontrollida: paberkandjal entsüklopeediate faktide õigsusega ei saa väga suuri probleeme olla.

Kolm IT-maailma ebaõnnestumist

Ülesanne: 
Nagu ka muudes tehnoloogia valdkondades, tuleb iga edukalt läbi löönud IT-lahenduse kohta mitu lootustandvat ja huvitavat mõtet, millest aga asja ei saanud (kas ei realiseerunud või ei suutnud turul piisavalt hästi toime tulla). Otsi kolm enda arvates õpetlikku näidet ja kirjelda neid ajaveebiartiklis.

Võttes antud ülesannet veidi laiemalt, üritan ma kirjeldada mõnda arengut ajaloos, mille maha magamine pole asjassepuutuvatele ettevõtetele just väga hästi mõjunud. 

Kui mainida millegi maha magamist, siis ei saa juttu alustada ei kellegi muu kui Nokiaga, mida ka Eesti nii innukalt otsinud on. Ilmselt hea, et me ei leidnud, sest kuigi Soome Nokial õnnestus ennast klahvidega mobiiltelefonide ajastul pea selle seadme sünonüümiks töötada, siis tänaseks on see äri maha müüdud. 
Mäletan, et kunagi kooli ajal, ehk umbes aastal 2000, kahevärvilise Nokia 5110 ajastul, paluti joonistada pilt mõnest tulevikuleiutisest, mida pikisilmi ootan. Joonistati seadmeid, mis ise vene keelt või füüsikat ajurakkudesse suruvad, kuid toetudes mingile teadusartiklile, kribasin vihikusse kaks üksteise sees asetsevat rombi ning kirjutasin peale "Nokia". Hea, et "Nokia" juurde lisasin, muidu poleks aru saadudki, et puutetundlikku ekraaniga nutitelefoni joonistanud olin. Noh, ja kui lõpuks tehnoloogia visioonile järgi jõudis ja nutikad seadmed üha enam standardiks muutusid, õnnestus Nokial sellest rongist vanasse kinnistunult hoopis maha jääda. 
Samale rongile üritab jätkuvalt jõuda ka Microsoft. Tema peamiseks tuluallikaks on siiani olnud arvutite operatsioonisüsteemid ja kontoritarkvara, kuid mingil hetkel avastati ennast olukorrast, et nutitelefonide populaarsus kasvab meeletu hooga, kuid samal ajal nende poolt sellistele seadmetele loodud operatsioonisüsteemi populaarsus teeb teed vabaks iOS ja Androidi ees. Kuuldavasti nägi Microsofti juht Ballmer ühe võimalusena strateegilist koostööd ise hädas olnud Nokiaga. Kasu pidi olema mõlemale poolele: Microsoft saab enda uuendatud Windows Phone operatsioonisüsteemi paigaldada väga heale raudvarale ning Nokiale pakutakse võimalust keskenduda raudvara tootmisele. 
Kahe suure ettevõtte koostöö esimene samm oli Microsofti poolt makstav üle 1 miljardi dollari suurune tasu nende operatsioonisüsteemi kasutamise eest ning sellele peatselt järgnev Nokia mobiiliüksuse ostmine üle 7 miljardi dollari eest. Vähem kui kahe aasta pärast oli ettevõtte küll sunnitud koos muude kuludega kokku pea 10 miljardit kulusse kandma. Microsoftile see olukord lähimas tulevikus küll ohtu ei valmista, kuid näeme, mis suunas asjad peale Windows 10 tulekut liikuma hakkavad. Ehk õnnestub veel rongile jõuda!

Nädal tagasi teatati, et Dell kavatseb müstilise 67 miljardi dollari eest ära osta andmetalletussüsteemidega suurima tulu teeniva EMC. Wiredi ajakirjanik Cade Metz tõttas selle uudise peale ennustama, et sellised vanade hiidude ühinemise tehingud viitavad nende hirmule tuleviku ees. Ajakirjaniku arvates on samas klubis lisaks veel HP, Cisco, IBM, Oracle, kes kõik teenivad oma tulu raudvarast ja seda toetavatest teenusest, mis pikemas perspektiivis ei saa enam olla konkurentsivõimeline. Ohukohana tuuakse välja uute suurte internetiäride Google ja Facebooki initsiatiiv ehitada kogu oma serveripark otsast lõpuni ise, muutes see samal ajal kiiresti ja odavalt laiendatavaks. Huvitav on siinkohal see, et suure osa sellest tehnoloogiast on nad andnud ka vabalt kasutamiseks ning oma internetiäri alustajad ei pea enam pöörduma vanade raua tarnijate poole ja saavad suure osa rahast kokku hoida. Teine võimalus on oma serveripargist üldse loobuda ja ajada asju näiteks Amazoni pilves. Ajakirjanik ennustab, et ilmselt mainitud suured ettevõtted küll üritavad paaniliste liigutuste ja investeeringutega siin või seal midagi muuta ja arendada, kuid on oht, et ilmselt peavad nad varsti esiistmed loovutama. Põhjuseks jällegi see, et võimaluste õigel ajal ära kasutamine võib mingil hetkel muutuda reaalseks ohuks.

Grrr

Vaja see bloginduse asi jälle varjusurmast ülesse äratada. Vähemalt kuni jõuludeni võiks siia nüüd keskmiselt igal nädalal jõuda mingisugune vaimusünnitis valdkonnast "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid" - aine I008, IT Kolledž. Et asja enda jaoks veel pinget tekitavamaks ajada, siis lisan reegli, et punnitan iga kord ka mõne pildi jutuga kaasa. Parem ikka, kui jälle aasta ilma.